Sündmus- ja koosolekukorraldus

4.10

Sündmused on kogukonnaliikmeid kokku toonud aastatuhandeid – igas suuremas või väiksemas külas ja linnas on korraldatud pidustusi, laatu ja teisi inimeste tähelepanu köitnud üritusi. Tänapäeva sündmuste valik on väga lai, ulatudes planeeritud kultuuri-, spordi-, poliit- ja ärisündmustest ülisuurte, n-ö megasündmusteni: kogukonnafestivalidest maailmanäitusteni, väikestest ärikoosolekutest suurte kongressideni. Uuringutulemused näitavad, et sündmused on vaba aja veetmisel kiiremini kasvavaid valdkondi. Sündmusega seotud kulutuste määr ühe veedetud tunni kohta on aga teiste vaba aja veetmise võimalustega võrreldes suhteliselt madalam. Samas võivad sündmused korraldajatele olla tulusaks sissetulekuallikaks ning tegemist on väga atraktiivse ettevõtlusvaldkonnaga.
• Kuidas suurendada sihtkohtades sündmuste korraldamisega kaasnevaid positiivseid ning vähendada negatiivseid mõjusid?
• Mil moel leida sündmusele sponsoreid ja panna huvituma meediat?
• Kuidas koostada riskijuhtimise plaani?
• Miks on vaja hinnata sündmuse kõiki etappe?
• Millised on koosolekuettevõtluse arengutrendid?
• Kuidas koostada koosoleku eelarvet?
• Mida peab koosoleku toimumispaika valides silmas pidama?
• Kuidas teha koostööd esinejate ja teiste teenusepakkujatega?

Kõikidele nendele ja paljudele teistele küsimustele aitab vastused leida käesolev õpik. Selle koostamisel on lähtutud majutuse ja toitlustuse erialade ning reisimise, turismi ja vaba aja veetmise erialade riiklikust õppekavast. Õppijaile lisaks leiavad siit palju vajalikku sihtkohaarendajad ning teised avaliku, era- ja mittetulundussektori esindajad, kes oma töös puutuvad kokku sündmuste, sh koosolekute korraldamisega.

Kategooriad: ,