Armasta ja lase surra

Reedel, 5. oktoobril 1962 ilmus biitlite esimene plaat „Love Me Do“ ja linastus esimene Bondi-film „Dr. No“.
The Beatles on suurim bänd popmuusika ajaloos ja James Bond on kõigi aegade edukaim filmitegelane. Nad mõlemad muutsid muusika ja filmitööstust täielikult. „Armasta ja lase surra“ on ainulaadne sissevaade kahe Briti kultuuri titaani – The Beatlesi muusika ning Bondi filmide seostele.
Raamat on lugu seksuaalrevolutsiooni ja kehtinud ühiskondlike hoiakute kokkupõrkest ning sellest, kuidas see plahvatas globaalses mastaabis. Raamat selgitab, miks James Bond vihkas biitleid, miks Paul McCartney tahtis olla Bond ja miks just Ringo võitis lõpuks Bondi-tüdrukut mänginud Barbara Bachi südame.
Mõte, et ühel tegelasel põhinev filmisari võiks jätkuda katkematult üle 60 aasta, kusjuures kõik selle 25 järge on menukad ja tulusad, ei tundu usutav. Samamoodi on uskumatu, et üks bänd võiks üksnes pisut enam kui kaheksa aastaga jätta endast maha nii võimsa ja originaalse loomingu nagu The Beatles. Raamatus elustuvad sajad üle maailma tuntud inimesed ning selgemaks saavad nende omavahelised suhted ja seosed. Tekstile lisab väärtust väga põhjalik 20leheküljeline nimeregister. .
Armasta (nagu oma muusika ja lauludega panid südamele biitlid) ja lase surra (milleni paraku jõudis alati agent 007) on suurepärane kvintessents ja kuldlõige meid kõiki puudutava elu eri tahkudest.