Sõjas kasvanud

“Naelutame su täägiga seina külge!”
“Tehke nagu te mind ei tunneks!”
“Isa on surnud? Aga miks just 1939. aastal?”
– need on sõnad, mida üks laps mitte kunagi kogeda ei tohiks, kuid mille sarnaseid pidid ajastu sunnil kuulma tuhanded Eesti lapsed.
Andres Jaegeri mälestused on ühe inimese lugu Eesti lähiajaloo tragöödiate ja triumfide keerises. Ajalooraamatud kirjeldavad möödanikku läbi kiretu statistika või riigi ja rahvuse igavikulise vaate. Elulooraamat lisab sündmustele isikliku tähenduse. Ajaloost võib näiteks lugeda Tartule 1943. aasta jaanuaris langenud pommidest. Järgnevate lehekülgede autor meenutab rünnakut aga järgmiselt:
„Viibisin sel ajal meie Karlova korteris. Ma ei tea pommide arvu, rünnaku kellaaega ega ohvrite nimesid, küll aga mäletan selgelt, kuis taamal kõlavad plahvatusehelid katkestasid Beethoveni „Kuupaistesonaadi“, mida just rünnaku algushetkil mängis meie elutoa klaveril pastor Oskar Kodres oma lühikeste töntside sõrmedega.“
Teose alguses lapsesilmade läbi kirjeldatud mälupilt rahvuslippudes Palamusest häälestab lugeja laulupeolikule paatosele. Igatsus selle tunde järele annab kogu jutustusele helge eelhäälestuse, mis aitab ületada ka sõjas kasvanud lapse kogetud õudusi ja traagikat.
Õõvastav vaheldub raamatus helge ja lootusrikkaga. Jaegerite perekonna elurõõmu allikaks on muusika, millele autor pühendab pikki peatükke. Tänasel tarbemuusika ajastul tundub mõistetamatu, kuis vähem kui sada aastat tagasi lauldi ühes tavalises apteekriperes seltskonnalauluna mitmehäälseid klassikapalu ja klaveril kõlasid ooperite avamängud. Sotsialistlikku argipäeva muudavad värvikamaks meenutused Tartu Akadeemilisest Meeskoorist ja Siberi kontsertreisist.

Andres Jaeger on sündinud 1936. aastal Palamusel, lõpetanud 1957. aastal Tartu 1. Keskkooli (praegune Hugo Treffneri Gümnaasium, HTG) ja 1963. aastal Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna matemaatika-informaatika erialal. Suunati tööle samasse ülikooli, kus töötas pensionile jäämiseni 2002. aastal mitmetel ametikohtadel vanemlaborandist vanemteadurini. Erialaste publikatsioonide arv on neljakümne ringis. Ülikoolitöö kõrval töötas 21 aastat HTG informaatikaõpetajana. 1993. aastast alates on avaldanud ajakirjanduses artikleid ja vastukajasid erinavatel ühiskonnaelu teemadel ning osalenud eluloovõistlustel ja esseekonkurssidel. Käesoleva väljaande teises osas on avaldatud valik Andres Jaegeri artikleid, kõnesid ja esseid. Suurem osa neist on varem ilmunud meediaväljaannetes või talletatud mäluasutustes.