Talv Kreekas. Miks šaakalid igal ööl nutavad?

Järg raamatule „Samose päevaraamatud. Kadunud maailma otsimas“.
See raamat on Kreeka elust, väljavõte napilt poole aasta lõikes.
Talvepäevik 2023–2024 kõneleb ühest talvest Kreekamaal, Samose saarel, selle edelaosas, mõne kõrvalepõikega ka mujale: mandrile – Thessalonikisse soojaveeallikatele, Ateenasse ning korra ka Syrosele. Enamuse ajast räägib see päevik minu elust ja tööst Lääne-Samosel. Päeva rutiinist, tegemistest, hommikutest ja õhtutest, mõtetest, unistustest. Unenägudestki.
Kreekale on omane elujaatav nukrus, kaunis melanhoolia, tasane jälgimine, aupaklik hoiak looduse ja jumala suursugususe ees. Nii nagu Camus seda oma elu hilisemates mõtisklustes kirjeldab. Ma käesoleva teosega tahan näidata Kreeka elu realistlikumat palet, selle täiesti igapäevast nägu; unustamata siiski unistusi, miraaže, unenägusid ning selle maa maagiat.
Aldo Maksimov (s 1972) on töötanud ajakirjanduses, Tartu Botaanikaaias, Tartu Varumiskontoris, Eesti Vanglate raamatukogu juhina, Saaremaa Muuseumi arendusjuhina jpm kohtades. Ta on aastaid elanud perega Kreekas Samose saarel. Abikaasa Marioniga peavad nad Samosel kuuendat aastat loome- ja puhkemajasid, mille sügis-kevadisteks residentideks on peamiselt tegelased Eesti loomeliitudest, aga ka kaugtöö tegijad, noored pensionärid ja muud elukunstnikud.