Ennäe inimest!

Raamat päästab nii mõnegi silmapilgu kaduvusest, on öelnud üks meie kirjandusklassik. Märt Treieri märgatud lood kinnitavad seda tõdemust igati.
„Ennäe inimest“ kätkeb võluvalt kaasahaaravaid ja teravmeelseid tähelepanekuid elust. Ikka jääb autori silm pidama mõnele imelikule stseenile või iseäralikule seltskonnale või olukorrale, mis paneb kukalt kratsima.
Need on lood, mis ei kirjelda lihtsalt argielu, vaid inimest tema olemuslikus paradoksaalsuses ja köitvuses. Treierlikult kirjapanduna on see südamlik avastusretk.
Maarja Vaino, kirjandusteadlane

Neid lugusid lugedes taipasin, et Märt Treieri läheduses tasub olla väga ettevaatlik. Ta näeb, kuuleb ja teeb järeldusi. See raamat on üks vahva lugemine eriti neile, kes end mõnest loost ära ei tunne. Samas ka peeglina kasulik. Nagu kiiruseületamise hoiatustrahv. Vähemalt mõnda aega sõidad korralikumalt või kolid ühistransporti, sest seal toimub palju põnevat.
Jaan Tammsalu, vaimulik

Öeldud on, et inimene on jutustav olend ‒ ta (taas)loob ennast jutustades, rääkides lugusid endast ja endale. Selle raamatu lood räägivad Märdi vahendusel meist endist, kuid kindlasti ka Märdist. Märdil on imetabane oskus märgata. Märgata näiliselt tühiseid igapäevaelu pisiseiku, millest inspireeritud päevikuvormis miniatuurid on intrigeerivalt mitmekihilised, mõjudes vaimule toniseerivalt justnagu kirevad vahtralehed argielu hallil asfaldil.
Marju Kõivupuu, kultuuriloolane