Gilgameši eepos

Aastatuhandete hämarusest pärinev eepos avaldus
nüüdisilmale pärast Mesopotaamia kiilkirja
mõistatamist 19. sajandil. Teose alged ulatuvad
varasesse Sumerisse, lõplik teisend kujunes
umbes 650 e.m.a ja säilus savitahvleil Assüüria
pealinna Niinive varemeis, paigas, mis ikka veel
kajastub rahutuis päevauudistes. Eepos oli tuntud
ja hinnatud arvukais iidseis Lähis-Ida keelkondades
ja kultuurides, eriti sumeri, akkadi, babüloonia
ja hetiidi orbiidis. Nimikangelane on oma laadis
esimene, põlistus aga järelpõlves Achilleusest ja
Odysseusest Kalevipojani ja Karutapjani, arvukais
„igaviku otsijais“ sangareis läbi aegade. Teos
on maailmakirjanduse esmasaavutus, ainulaadne
ja õpetlik ka eesti lugejale, võimalikult ka neile,
keda on kunagi peibutanud eesti pseudoteaduse
„Kilgamehe“ kentsakad eksirännud.

Jaan Puhvel