KELLAVÄRGIGA APELSIN

“1962. aastal ilmunud „Kellavärgiga apelsini“ („A Clockwork Orange“) tegevus toimub tuleviku Londonis ja see on kirja pandud väga huvitavas keeles, nimelt nadsatis, mis on omapärane segu inglise ja ameerika slängist ning enamasti vene keelest pärinevaist laensõnadest. Tegelased ja sündmustik ei jää kummalisuse poolest keelele sugugi alla.
Peategelane Alex on kuritegevusele pühendunud nooruk, kes mõrvab ja vägistab süütuid kodanikke. Ta võetakse vahi alla ja ühiskonna valvekoerad hakkavad temast kõigi võimalike vahenditega kurja juurt välja kangutama. Kesksel kohal seisab filosoofiline küsimus: kumb on parem, kas omavolitsev halb inimene või hea inimene, kel puudub igasugune vaba tahe.
Kaasaegses kultuuripildis sai Alexist kultustegelane. Järgiti nii tema riietumisstiili kui kuritegelikke kalduvusi, mille tagajärjel oli Stanley Kubricku samanimeline film Inglismaal aastakümneid keelatud, nõnda et inglased pidid filmi Pariisis vaatamas käima.
Udo Uibo tõlge on oma meisterlikkuses ületamatu. Esmakordselt eesti keeles ilmudes sai „Kellavärgiga apelsin“ 2001. aastal Kultuurkapitali tõlkepreemia.

John Anthony Burgess Wilson sündis 1917. aastal Manchesteris katoliiklikus keskklassi perekonnas. Isa oli kassapidaja ja mängis kõrtsides klaverit. Ema suri grippi, kui Anthony oli paariaastane ja nii kasvas poiss üles tädi ja kasuema hoole all. Manchesteri ülikoolis õppis ta inglise keelt ja kirjandust, kuid tema esimene kirg oli hoopis muusika, enne raamatute juurde asumist tegeles ta pikka aega heliloominguga.
1954. aastal läks Burgess õpetajaks Malaiasse ja Bruneisse ning kirjutas seal oma esimesed trükki jõudnud romaanid, nn Malaisia triloogia. Ühel päeval kaotas ta tundi andes teadvuse ja kukkus kokku. Tal diagnoositi ajukasvaja ja öeldi, et üle aasta talle jäänud pole. Niimoodi surma mõistetud, hakkas Burgess palavikuliselt kirjutama. Diagnoos osutus aga valeks, nõnda et Burgess jõudis oma esimese naise maha matta ja ühe itaalia krahvinnaga uuesti abielluda. Äärmiselt produktiivseks jäi ta elu lõpuni, avaldades mitukümmend romaani, kirjandusteaduslikke uurimusi Shakespeare’ist ja Joyce’ist, lisaks veel mitu sümfooniat, balleti ja ooperi.
„Kellavärgiga apelsin“ saavutas ilmudes kohe suure menu. Stanley Kubricku samanimelise filmi edu 1971. aastal aitas sellele muidugi ainult kaasa.”