Lockharti vandenõu

1918. aasta kevadel ja suvel, kui Esimese maailmasõja lõpptulemus polnud veel selge, algatasid Venemaal tegutsevad Briti, Prantsuse ja Ameerika agendid uskumatult hulljulge vandenõu, mille eesmärk polnud ei vähem ega rohkem kui bolševike võim Venemaal kukutada. Vandenõu eestvedajaks oli 30-aastane šotlane Robert Hamilton Bruce Lockhart, kelle esialgne ülesanne Venemaal oli õhutada sealset uut valitsust alustama uuesti sõjategevust Saksamaa vastu, seega avama uuesti idarinnet. Samal ajal tekkis Lockhartil tormiline armulugu tsaari endise adjutandi abikaasa, Jäneda mõisaproua Mura von Benckendorffiga, kellest sai tema truu abiline. Vandenõulaste plaanidele astus vastu „raudne“ Felix Dzeržinski, tulevaste GPU ja KGB eelkäija kontrrevolutsiooni ja sabotaaži vastu võitlemise ülevenemaalise erakorralise komisjoni ehk tšekaa juht. Dzeržinski uskus, et bolševikud rajavad maapealset paradiisi, aga selle ürituse edukaks lõpuleviimiseks oli tema meelest vaja rakendada ohjeldamatut terrorit. Petrogradi vaiksetel kõrvaltänavatel, uhketes restoranides, salakorterites ja tšekaa peakorteri keldrikongides Lubjankal arenevadki sündmused, mis mõnikord on ja mõnikord polegi omavahel seotud, kaalul on aga vähemalt riigi saatus, inimeste elust rääkimata. Jonathan Schneer on sündinud New Yorgis. Omandas doktorikraadi Columbia ülikoolis ja on ise olnud õppejõud Yale’i ülikoolis ning Georgia tehnoloogiainstituudis. Ta on arvukate teadusühenduste liige ja akadeemiliste autasude kavaler. Tema sulest on ilmunud kaheksa raamatut ning neid on tõlgitud saksa, prantsuse, türgi ja hiina keelde. Praegu emeriitprofessori põlve pidades elab ta vaheldumisi Georgia osariigis Atlantas ja Williamstownis Massachusettsis.