Olev Subbi. Täiuse poole püüeldes

Olev Subbi (1930–2013) loometee kestis pool sajandit. Juba väga noorena kunstnikuks saada ihanud Subbi alustas 1940. aastatel kunstiinstituudis õppimist, kuid küüditati juba pool aastat pärast kooli algust. Kaheksa aastat viibis ta Siberis, aga kohe pärast naasmist jätkas õppimist. Subbi esimesed näitused toimusid 1960. aastatel ning tema looming sai kiiresti tuntuks ka väljaspool Eestit: üle 70 Olev Subbi teose on arvukates erakogudes Soomes, Saksamaal, Hollandis, Rootsis, USAs, Itaalias, Šveitsis, Austrias, Jaapanis ja Kanadas.

Olev Subbi sõnul olid tema maalimispõhimõtted algusest lõpuni samad. Ta jätkas pallaslikke maalitraditsioone, kus esikohal olid värviga seotud küsimused. Subbi oli tuntud oma töömahuka ja kihilise maalimislaadi poolest, kus erinevad õrnad värvipinnad tänu tihedale pintslikirjale segunesid, kattusid, põimusid.

Lisaks maali iseväärtustega seotud küsimustele huvitasid Subbit veel mälu, ilu ja ruumiga seotud küsimused. Eriti oma varastel maalidel kujutab ta sageli esemeid, mis viitavad tema lapsepõlveajale 1930. aastatel. Toonased mööbliesemed või põllutööriistad olid tema jaoks ühtlasi ideaalmaailma märgid, mille järele Subbi igatses läbi kogu oma loomingu. Tema teoseid on vaadatud ka paralleelmaailma ehitamisena, kus püüeldakse pidevalt ilu ja harmoonia absoluudi poole. Seda püüdlust kandsid ka Subbi aktid, mis polnud niivõrd erootilised, vaid üks viis, kuidas kunstnik soovis luua idealiseeritud paralleelmaailma.

2025. aastal tähistatakse Eesti Rahva Muuseumis toimuva ülevaatenäitusega „Täiuse poole püüeldes“ Olev Subbi 95. sünniaastapäeva. Siin kataloogis on suurelt reprodutseeritud kõik näitusel osalevad teosed. Näituse kuraator Eero Epner on oma essees vaadelnud Olev Subbi maalide iseväärtusi ja keskendunud eelkõige teoste koloriidile ja kompositsioonile, aga ka kunstniku eelistustele esemete ja süžeede osas, mis on jõudnud teostele. Eesti Rahva Muuseumi vanemteadur etnoloog Anu Kannike kirjeldab esemete ja mälu vahelisi sidemeid ning eestlaste mäluankruid – Amillised on eestlaste jaoks olnud tähenduslikumad esemed ja tegevused.