Eesti ja vene vahel – minu lood Petserimaalt

Lood, mis siin raamatus lugejaetele avanevad, räägivad inimestest ja paikadest, mis jäävad praegu Eesti-Vene kontrolljoone taha, endise Eesti Vabariigi territooriumile.

Petseri-tagusel Setomaal säilis väga pikalt „vana maailm“ oma ürgse maailmapildiga. Veel 20–25 aastat tagasi oli see ürgsus alles. See oli talletunud neis inimestes, keda kohtasin ja kellelt neid iidseid teadmisi ja tarkusi omandasin. Nüüd, kui see vana maailm on kadumas, on minu ja mu põlvkonna roll neid viimseidki teadmisi alles hoida ja edasi kanda. Seda on mõnes mõttes nii kerge, aga samas väga raske teha. Tihti on tolle maailma füüsiline pool küll alles, aga hääbunud on sügav sisu, vaimne pool.

Siin raamatus ongi mõned umbes 30 aasta jooksul kogetud lood-juhtumised, mis ajaliselt jäävad üheksakümnendate keskpaigast kahe tuhande kahekümnendateni. Raamatust saab palju teadmisi Petserimaast aga on ka palju hinge puudutavaid seikasid, sest need on need aastakümned, kui paljud seto külad jäid tühjaks ja järjest karmistati kontrolljoone ületamist.

Raamat koosneb 22 peatükist. Näiteks: Mõla ja mõlapäevad; Petserimaa vabadussõja ausambad; Milde – piir ja klooster; Kossolka ja Pähnapuud; Sookilpkonnade kodu; Setomaa – saarte maa; Värska-tagused külad ja nende hea haldjas; Minu seto suguvõsa.