Kui pikk on olevik?

Olen kirjutanud peaaegu sama kaua kui laulnud. Juba põhikoolis pidasin päevikut ning kirjandus oli koolis mu lemmikaine ja kirjandite kirjutamine meeldivam koolitöö. Avalikult hakkasin kirjutama 27-aastaselt ajakirjandusele, alguses peamiselt muusikast ja muusikutest, siis üha enam iseenda mõtisklusi ja eluvaatlusi kirja panema. See oli hea vaheldus muusikategemisele. Ja ühtlasi kodune tegevus, mis mulle mu paikse loomusega hästi sobis. Võimalus aeglaselt süveneda.

Sellesse raamatusse on valitud mõtisklused aastatest 2016–2026. Siin on erisuguseid meeleolusid – meeleheitest meelelahutuseni. Muidugi on valdav kodu- ja suhteteema, mu peamine mõtlemisi-tundmusi ärgitav lähtepunkt, millest võrsub argipäevane “Koduperenaise Bluus”. Teistmoodi innustavad on olnud “juhuslikud kohtumised”, kui juhuseid üldse on. Dialoogid inimestega tänaval, külateel, rongis, lastega uisuplatsil… Needki toovad välja lõputult põneva inimpsühholoogia. Ka loodusvaatlusi leiab siit.

Meeleolukat lugemist!

Autor