Harilik kosmos

Sveta Grigorjeva esimeses ilukirjanduslikus miniatuurikogus kohtuvad unenäolised utoopiad ja ulmeline olme, aeglased ja lõdvad kehad, Transilvaania mopsid ja molluskid, jumalad ja geelküüned, kompost, Lasnamäe oma ilus ja kurbuses ning palju muud. Lugeja ette laotub eriskummaline maailm, mis on ometi väga-väga tavaline. Kogu on humoorikas, terav, aga ikkagi helge ning rajult elujaatav!

Vahel kujutlen, et tegelikult olengi osa mingist eriti imelisest joonistusest, ekstraordinaarsest, noh, sellisest, kus me kõik oleme natuke õnnelikumad, anarhilisemad, sõbralikumad. Kus kulg ja samm ses maailmas on aeglasemad, palju-palju aeglasemad ja tihti just mitte millegi eriti kasuliku teenistuses: jalutamine, lugemine, taimede, putukate ja loomadega suhtlemine, mööduvate pilvede vahtimine, molutamine, kallistamine…