Juhus

Joseph Conradi romaan „Juhus” ilmus inglise keeles kõigepealt järjejutuna paralleelselt Inglismaal ja Ameerikas, inglise raamatuversioon avaldati aastal 1914. See romaan tõi autorile laialdasema menu ja rohkem tulu kui ükski varasem kriitikute poolt kõrgelt hinnatud teos ning jääb tema loomingus mitmeti erandlikuks.
Esimest korda on Conradil siin peategelaseks naine, noor neiu Flora de Barral, kes jääb maailmas üksi ja kaitsetuks, kui tema isa suures pangapettuses süüdi mõistetuna sunnitööle saadetakse. Flora püüded endale elus kohta leida näivad olevat luhtumisele määratud ning algul näebki lugeja vaid tema mõistatuslikku meeleheidet. Nagu mitmes Conradi tippteoses, näiteks „Pimeduse südames” ja „Lord Jimis”, on siingi jutustajaks Marlow, kes hakkab lugu kildudest kokku panema, nii et alles pikapeale selgub otsekui eraldiseisva esimese peatüki keskse tegelase noore Powelli ja ka kapten Anthony olulisus. Marlow aga suudab oma väidetavas erapooletu jutustaja rollis paaril põgusal kokkupuutel Florat mõista ja aidata sügavamalt kui keegi teine tegelastest.
Kui „Juhus” ongi ehk jäänud Joseph Conradi tuntumate teoste varju, on sel ometi oma vaieldamatu väärtus ja võlu – tähelepanuväärne on muuhulgas mäng mitme kirjandusžanri elementidega, mida autor kõike muud kui ootuspäraselt kasutab, eelkõige aga siiski kogu inimtunnete ja -suhete sügavus ja nüansirikkus, mille ta meisterlikult lugeja ette toob.

Joseph Conrad (1857–1924, sünninimega Józef Teodor Konrad Nałęcz Korzeniowski) on üks tähtsamaid 20. sajandi inglise kirjanikke. Ka peetakse teda üheks 20. sajandi alguse mõjukamaks autoriks maailmakirjanduses. Kuigi sünnilt Poola päritolu, hakkas ta kirjutama inglise keeles, mille omandas Briti kaubalaevastikus merd sõites ja inglise kirjandust lugedes. Tema tuntumad teosed, jutustus „Pimeduse süda” ning romaanid „Lord Jim” ja „Salakuulaja”, nagu ka mitmed haaravad novellid, on eesti lugejale juba kättesaadavad. Üheks keskseks teemaks Joseph Conradi romaanides on inimese moraalne üksildus, võimetus oma saatust muuta või saavutada lähedust teiste omasugustega. Meisterlik sõnaosavus ja erakordne võime avada inimhinge kõige sügavamaid saladusi teevad Joseph Conradi oluliseks ja lähedaseks ka tänapäeva lugejale. „Me avame tema leheküljed ja tunneme sedasama, mida küllap pidi tundma Helena, kui peeglisse vaatas ja mõistis, et mida ta ka ei teeks, ei peetaks teda ometi ealeski, mitte mingitel asjaoludel inetuks naiseks,” on oma essees Conradist kirjutanud Virginia Woolf.

Aet Varik (snd 1967) tõlgib juba peaaegu 30 aastat, peamiselt uuemat ilukirjandust inglise ja ka rootsi keelest. On eestindanud muuhulgas Paul Scotti, D. H. Lawrence’i, Patrick McCabe’i, Salman Rushdie, E. M. Forsteri, Evelyn Waugh, David Mitchelli, Julian Barnesi, Kazuo Ishiguro, Jonas Hassen Khemiri ja Kerstin Ekmani loomingut, mitteilukirjanduse vallast aga näiteks Carlo Ginzburgi ja Gregory Batesoni töid. Ta on saanud Loomingu Raamatukogu tõlkeauhinna D. F. Wallace’i novellikogu „Teatavate piiride poorsusest” tõlke eest aastal 2020 ja olnud neli korda Kultuurkapitali tõlkeauhinna nominent.