MEES, KES TEADIS USSISÕNU

Viimane mees, kes mõistab ussisõnu, mõtiskleb oma elu üle. Vanast ja vägevast metsarahvast on saanud abitud küla-elanikud; ajapikku on muistsete aegade teadmised ja oskused unustusse vajunud, asemele on tulnud uued ahvatlevad asjad.

Tarmo Vahter soovitab: “Mõjub nagu Tõde ja õigus omal ajal”