Peedistan, järelikult elan

Me kõik justkui teame, kes on nartsissist ja kuidas ta käitub. Aga mis on nartsissism ja kuhu peaksime oma pilgu suunama, kui soovime sellele küsimusele vastust? Seetõttu ongi raamat pühendatud neile, kellele küsimus –kes ma olen – pole vaid filosoofiline küsimus.

Nartsissism oma põhiolemuselt on minu meelest inimese eneseväärikuse sünonüüm ja sümbol. Ükski nartsissist aga pole väärikas inimene, ta võib olla ülimalt väljapeetud, uhke, silmapaistev, kuid temas puudub eneseväärikus. See on kahjustada saanud ja ta ei oska ka võimaliku erakordse mõistuse, intelligentsi, mitmekordse hariduse juures selle kahjustusega hakkama saada. Ja mõista, et eneseväärikas inimene mitte kunagi ei kahjusta ennast ega teist, ei alahinda, ammugi alanda, rääkimata juba psüühilisest ja/või füüsilisest vägivallast. Ja seda sellepärast, et ENESEVÄÄRIKUS ei luba.
Nartsissist on inimene, kel puudub julgus iseenese süda murda. Ja niikaua, kuni tal seda julgust pole, murduvad südamed neil, kes temaga kokku puutuvad. Aga kui ta lõpuks on nõus enesele silma vaatama, võib tekkida võimalus, et ta saab aru – inimene olla on ilus.
Viimselt on see raamat neile, kel tõsine tahtmine end tundma õppida ehk küsida eneselt: kes ma olen, milline ma olen ja kuidas olen endale kasuks või kahjuks. Neile küsimustele ei saa oma nartsissismi tundmata kuidagi vastata.