PUUDEST JA PÕÕSASTEST PUUST JA PUNASEKS

Kirjutasin ja kirjastasin selle raamatu, et lähemalt tutvustada valikut heitlehistest puudest/põõsastest, kes olid Eestis istikuärides müügil 2014−2015. Lisandusid taimed, kes mulle väga meeldivad või keda taimekollektsionäärid soovitasid, aga neid ei pruugi Eesti puukoolide sortimendis olla. Aiapidamine taanduks igavalt lihtsaks, kui kõik taimed oleksid kodulähedases puukoolis saadaval. Minu arvates on tore teada, kus aiataimed looduses kasvavad, kuidas nad omale nime said, millist kasvukohta nad vajavad, mis on nende esinduslikud küljed, milline on nende varjupool, millised kahjurid ja tõved võivad neid kimbutada ja kuidas nende eest hoolitseda suvel ning mida ette võtta, et nad talve kenasti üle elaksid. Vältimaks teksti monotoonsust, pikkisin peatükkide algusse lugusid elust enesest. Ma ei osutanud vähimatki tähelepanu taimesüstemaatikale. Taimenimede osas tuginesin tuimalt European Nurserystock Association’i väljaandele “List of names of woody plants” International standard ENA 2010-2015, 8th revised edition. The Netherlands, 2010. Kuulsate aiandustegelaste eluloolised andmed on pärit Vikipeediast.
Raamatus järjestasin taimed tähestikulises järjekorras taimeperekondade eestikeelsete, mõnikord pisut suupärastatud nimede alusel. Liigid on valdavalt reastatud nende ladinakeelsete liigiepiteetide järgi, sordinimed järgnevad tähestikjärjekorras. Mõnes peatükis ei ole sellisest jaotusest kinni peetud. Ettepoole tõstsin need taimed, kes on antud perekonnas või liigis tunduvalt olulisemad.
Taimekaitsevahenditest soovitasin enamasti vaid neid, mis on Eestis registreeritud ja mida on lubatud kasutada kõigil isikutel. Selliste preparaatide sortiment muutub. Adekvaatset teavet saad Põllumajandusameti kodulehelt www.pma.argi.ee
Taimede suurusmõõte (kõrgus, laius) ära võta dogmana. Need sõltuvad oluliselt kasvukohast, mullast, hooldusest (väetamine, kastmine), ilmastikust, paljundusviisist (seemikud, vegetatiivselt ehk pistikute juurutamisest saadud, poogitud); sama kehtib sügisvärvuse kohta. Iga taim igal sügisel ei värvu nii, nagu ta peaks. Lepi sellega!
Selles raamatus ei ole kasutatud tingmärke, millest mõned aiandusraamatud vaid koosnevadki. Pean märke liiga tuimadeks ja igavateks – eelistan mõtet edastada sõnade abil. Nende valik on võrreldamatult suurem märkide omast. Mõnede teemade lühikokkuvõtteks on tabelid raamatu lõpus. Kõiki aastatega talletunud kogemusi ei õnnestunud peatükkide tekstidesse põimida. Valiku nendest esitasin eraldi peatükis raamatu lõpus. Kirjutasin seda raamatut lustides ja loodan, et lugedes Sinugi suunurgad mõnikord ülespoole kerkivad.

Jüri Annist