Võta skafander – paneme minema!

See romaan on ulmeklassiku ja Ameerika Ulmekirjanike Assotsiatsiooni esimese suurmeistri (1975) Robert A. Heinleini kaheteistkümnest noorteulmekast viimane ja paljude arvates ka parim. See jutustab tavalisest ameerika keskkoolipoisist Kip Russellist, kelle unistuseks on reisida Kuu peale. Ühes reklaamikampaanias osalemise eest saab ta auhinnaks kasutatud kosmoseülikonna ning eneselegi ootamatult leiab ta end järsku kesk peadpööritavaid sündmusi: lendava taldriku hädamaandumist, röövimist kosmosepiraatide poolt ja seiklusi Kuul ning Pluutol koos ninatargast 11-aastase tüdrukuga, keda kutsutakse Pisikeseks, ja veidra hiigelsuurt kassi või leemurit meenutava kosmosetulnukaga, keda kutsutakse Emalikkuseks. Kip peaks selles omalaadses kosmosesse viidud rüütliromaanis täitma vapra rändrüütli rolli ja Pisike olema päästmist vajav hädaohus tütarlaps, kuid nende rollid pöörduvad sageli pea peale. Teose finaalis peab Kip ülegalaktilise nõukogu ees kaitsma inimliigi õigust eksistentsile.