Härra Pauli kroonikad

VEIDI ENNE MAAILMA LOOMIST

Alguses ei olnud põrandat ega lage. Polnudki seega midagi, kuni miski end liigutas.

See miski mõtles, et tore, kui oleks üks tuba, kus vahel hea viisikest ümiseda.

Sirutas end siis nagu jaksas, ja ennäe – ilmuski väike pragu. Nõnda tekkis põrand ja lagi. Surus siis veel natuke, kuni ilmusid ka neli seina.

Seejärel proovis miski pisut vilistada, aga midagi ei tulnud välja. Polnud, kust tulla.
Siis see miski näpistas end tsipa ja seisis veidi unesegase mehena keset tuba.

“Nii-nii”, lausus unesegane mees ja hakkas ümisema kolme äraolevat viisikest.

Neist kolmest viisikesest sündisid kärbsesitane peegel, riidekapp ning ilma põhjata tool.

“Tere, mina olen härra Paul,” ütles mees peegelpildile ja kergitas kübarat. Võttis siis riidekapist kevadmantli ja portfelli ning väljus hajameelselt ei-tea-kuhu.