Nad elasid oma saatust

Mats Traadi (1936–2022) loominguliseks luigelauluks jäänud romaan “Nad elasid oma saatust“ on järg suure Palanumäe jõgiromaani senisele lõpuloole – “Tööpataljonile”. Iga peatükk kujutab ühte aastat, alates 1949. ja lõpetades 1959. aastaga. Palanumäed ümbritsevad Tsirgusilma talud ja rahvas kord rebitakse eemale oma keskmest, kord tõmmatakse jälle ligi. Maainimesed, endised peremehed, popsid ja uusmaasaajad püüavad kohaneda uue absurdse kolhoosiajaga, võideldes võimaluste piires küüditamiste hirmuga ja saboteerides jõudumööda nõukogude režiimi. Ent toore rumala jõu vastu ei saa. Elu veereb pingutustest hoolimata allamäge ja tõmbub kokku. Sureb patriarh Hendrik Susi, tema poeg Lembit lahkub 1955. aastal Palanumäelt Soepalule. Saatus on kui ennustamata ettemääratus, elulugude kohal hõljuv lugu, mis ilmutab end tagantjärele juba teistes eludes otsekui tühjuse vari. Saatsesõna on romaanile kirjutanud Rein Veidemann.