Viimane juhtum

22.70

Ühel oktoobripäeval antakse William Wistingule teada, et vanglast vabaneb kurjategija, kes oli seal istunud mõrva eest 18 aastat ja koostanud sel ajal surmanimekirja neist, kes olid tema süüdimõistmisele kaasa aidanud. Esimesel kohal seisis Wistingu nimi.

Samal ajal hoiab Wisting lapselast, kuni tütar Line kogub Lõuna-Aafrika Vabariigis taustamaterjali saate ja artikli jaoks uuest Kripose külmade juhtumite rühma juhist Adrian Stillerist. Kunagi kadus jäljetult mehe noorpõlvekallim. Line tahab välja uurida, mis juhtus ja mis annab Stillerile indu siduda oma elu lahendamata juhtumitega.

Wisting püüab elada tavalist elu, kuid siis sureb tema kunagine ülemus. Esialgu loomuliku surmana tundunud juhtumil ilmnevad seosed ühe nende kandis kunagi kadunud tüdruku kaasusega, mis nüüd on Stilleri töölaual. Saladused paljastuvad ning uued ja vanad jäljed põimuvad kokku.

Keset seda kõike seisab Wisting, vastutades asja eest, mida ta ei olnud palunud, kuid millele enam selga keerata ei saa.

*
„Jørn Lier Horst on paremas vormis kui kunagi varem, iga tema kriminaalromaan on eelmisest parem. „Viimane juhtum” pole kindlasti erand, raamatut on raske käest panna. Horstil õnnestub pidevalt uut sügavust lisada ja tema võime luua pinget on peaaegu ainulaadne. Tal õnnestub luua väga usutav tegelaskujude seltskond ning pärast paljude niitide asetamist toob ta nad kokku üllatavas haripunktis – just nagu hea kriminaalromaan peakski. Ta ei uputa meid jubedatesse mõrvameetoditesse, vaid pakub läbimõeldumaid mõtisklusi selle üle, mis on juhtunud ja mis toimub, tuginedes sageli omaenda pikaajalisele ja kindlale politseikogemusele.“ Nettavisen, Norra