Viktoriaanid

19. sajandil toimusid maailmas suuremad muutused kui ühelgi varasemal ajastul: rahvuste ja ühiskondade korralduses, teadustes ja mitteusulises intellektuaalses arengus. Selle draama kesksed osatäitjad olid britid, kes mõtlesid välja nii kapitalismi kui ka imperialismi ning olid areneva maailma kõige rikkamad ja mõjukamad investorid. Selles mõttes sarnaneb kuninganna Victoria aegse Inglismaa positsioon tugevasti 20. sajandi lõpu Ameerika Ühendriikide omaga.

Suurbritannia ühel vilunumal elulookirjutajal ja romanistil Andrew Norman Wilsonil on silma hea loo tabamiseks. Oma mastaapses teoses käsitleb ta kirjanikke, riigimehi, teadlasi, filosoofe ja sõjaväelasi, kelle elu ja arusaamad selle ajastu pöördelist ajalugu kõnekalt illustreerivad: loodusuurija Charles Darwin, filosoof ja majandusteadlane Karl Marx, poliitikud William Ewart Gladstone ja Benjamin Disraeli, kardinal John Henry Newman, kirjanikud Charles Dickens, George Eliot ning Rudyard Kipling jt. Wilson on selles raamatus selgitanud, kuidas pani Victoria-aegne Inglismaa aluse revolutsioonile, mis ei ole lõppenud siiani.
Wilsonilt on varem eesti keeles ilmunud monograafia „Kuninganna Victoria” (2016).